On asju ja asju ei ole

Lindude varbad. Kuhi Hapukurke. Öö öö öö. Tahaks öelda, aga kes taevas teaks, mida? Valgust ja sumedust ja raamatuid voodi kõrval ja arvuti soojust ja öökulli tunnet seljal ja seda, et on, mida oodata. Nii et lauldagu pigem Sir Ian Mckelleni häälega...

pilt, tähendab silmivirvendamavõttev luuletus on ise tehtud.

Kirjutas muidugi JRRT

xxvii

Kes on armsaim pildi peal?

Kas pole mitte võrratu?!

Mõned tunduvad oma blogidega hoopis rohkem peale hakkavat,
aga mina lähen ja püüan hoopis villanelle'i kirjutada.
Kiuste.
Ja aplodeerin endale mõttes, et olen laupäeva hommikul nii vara üleval-
ja ma pole mitte ainuke.

Taevas sina, taevasina!

Tallinlane Tartus

Õhtud on siin õdusad. Päevad on pikad. Ööd on... Täis Doctor Whod. 

Ei suutnud kiusatusele ei öelda, nii et viimane hooaeg läheb.

Küünlad põlevad ja kui pliidi all on tuli, heidab see seinale valguselaike ja pragiseb.

Uni on hea. Muusika on hea. Doctor Who on hea. Kududa on hea.

Kududa on eriti hea bambusest varrastega, need on nagu jumala sõrmed.

Luulet lugeda on hea.

Suurt salatikuhja panni panna on hea, kuigi pärast see salat tõmbas kahtlaseks krimpsu.

Leida põrandatelt salapäraseid võtmeid on hea. Ja haamri küljest sulepeaotsi.

Saada kontrolltööl 100 % on hea. On väegade uhke! Saada vähem on ka hea,

kui endal on hea. Iga päev põrandat pühkida on hea. Ma ei tea, miks.

Helendavad kompassid on head.

Kirjanikud on head.

Õunad on head.

Head

on.

*

 

Head on. Head on. Head on!

Head ööd

Hobusekingad? Oi, eih, ei ole.

Leidsin eile öösel ja nüüd meeldib hullupööra