Põhurebased

Eile istusin õhtul voodis ja sõin maasikamoosi ja õunakooki. Voodis, sest põhiliselt ma istungi voodis, teine variant oleks laua taga aga see pole üldse nii mõnus. Ei ajanud maasikamoosi ümber. Nüüd on läbi õppimisvaevad, mõnekski nädalaks. Oh seda õnne, et ei pea iga päev järgmise töö peale mõtlema. Süda enam ei valuta nõndamoodi ja pliidi all laulab tuli, akna all hõigatakse naabrit ja kuigi kool algab kell kaksteist, olen poole kümnest üleval. Selle nimi on hea elu. Söök on pliidil, kõik nurgad on vanaema toodud kooke täis ja arvutis on mitu lookest. Ühesõnaga, vahelduseks nukrutsemisele või mida iganes ma siin teinud olen, on üks heahea nädal ja loodetavasti (usume head!) jätkub samamoodi.

Nagu rebased põhus.

Ma kahjuks ei mäleta, kust ma selle pildi leidsin.