In reality, sheep are brave, enlightened
and sassy. They are walking clouds
and like clouds have forgotten
how to jump. As lambs they knew.
Lambs jump because in their innocence
they still find grass exciting.
"Lies", Jo Shapcott
September 29, 2013
September 27, 2013
Päivi
Days
What I admire most about days
Is their immaculate sense of timing.
They appear
inevitably
at first light
Eke themselves out slowly
over noon
Then edge surefootedly
toward evening
To bow out
at the very soupçon
of darkness.
Spot on cue, every time.
Roger McGough
What I admire most about days
Is their immaculate sense of timing.
They appear
inevitably
at first light
Eke themselves out slowly
over noon
Then edge surefootedly
toward evening
To bow out
at the very soupçon
of darkness.
Spot on cue, every time.
Roger McGough
í á é è à ò
Igatsus. Pikemalt
When people ask: "How are you?"
I say, "Bits of me are fine."
And they are. Lots of me I'd take
anywhere. Be proud to show off.
osa luuletusest "Bits of me", Roger McGough
Ma tunnen puudust.
Suurema osa ajast mitte, sest hirmus palju on tegemist. Ja tõesti nii palju teha, et hakkab hirmus. Põhiliselt toredaid asju ja natuke asjaajamiseasju, selliseid nagu kliendikaarte ja sooduskuponge ja printimisi ja vaatamaskäike. Igasugu asju vaatamisi. Vaatamas Emajõge, vaatamas lauamänge (mida mitte enam osta - aga üht puslet ikka tahaks, sest see on imeilus - Tartu lauamängupood on väga tore), vaatamas, kas seda teed mööda saab õigesse kohta ja kas seal kohas on head süüa, vaatamas, kas poes on samu poode, mis Talinas, vaatamas, kas see, kes mööda läks oli tuttav.
Aga siis, nüüd sel viimasel nädadal, kui on aega mõtelda, tunnen ma puudust. Puudust igasugu asjadest, Solarise keskusest ja suurtest raamatupoodidest, kus saaks ikka aega ka veeta ja poleks ainult üks riiulike ingliskeelset kirjandust ja puudust tuttavatest radadest ja puudust oma tööst ja on kõrini sellest, et kogu teekond käib mööda Riia tänavat. Ja muidugi puudust armsatest inimestest. See kõlab kulunult, aga ei ole, ei ole mitte üks teps.
Head on palju, aga nukrust on ka. Natuke. Natuke rohkem. Ja siis jälle natuke vähem.
Võib-olla on kõik üks sügis.
I say, "Bits of me are fine."
And they are. Lots of me I'd take
anywhere. Be proud to show off.
osa luuletusest "Bits of me", Roger McGough
Ma tunnen puudust.
Suurema osa ajast mitte, sest hirmus palju on tegemist. Ja tõesti nii palju teha, et hakkab hirmus. Põhiliselt toredaid asju ja natuke asjaajamiseasju, selliseid nagu kliendikaarte ja sooduskuponge ja printimisi ja vaatamaskäike. Igasugu asju vaatamisi. Vaatamas Emajõge, vaatamas lauamänge (mida mitte enam osta - aga üht puslet ikka tahaks, sest see on imeilus - Tartu lauamängupood on väga tore), vaatamas, kas seda teed mööda saab õigesse kohta ja kas seal kohas on head süüa, vaatamas, kas poes on samu poode, mis Talinas, vaatamas, kas see, kes mööda läks oli tuttav.
Aga siis, nüüd sel viimasel nädadal, kui on aega mõtelda, tunnen ma puudust. Puudust igasugu asjadest, Solarise keskusest ja suurtest raamatupoodidest, kus saaks ikka aega ka veeta ja poleks ainult üks riiulike ingliskeelset kirjandust ja puudust tuttavatest radadest ja puudust oma tööst ja on kõrini sellest, et kogu teekond käib mööda Riia tänavat. Ja muidugi puudust armsatest inimestest. See kõlab kulunult, aga ei ole, ei ole mitte üks teps.
Head on palju, aga nukrust on ka. Natuke. Natuke rohkem. Ja siis jälle natuke vähem.
Võib-olla on kõik üks sügis.
September 26, 2013
Slowmotion and shadowless
Mõtlesin, et on vaja midagi teistsugust siia panna.
Praegu on nii lõbus muudkui postitada. Ma ei saa päriselt arugi, miks, mida ma sellega lohutan.
Kõik on kõrvalepõige sellest, et ma igatsen Tallina. Ma igatsen Tallina.
Võib-olla.
September 24, 2013
Armmastab ma
Suvest sügisesse, mitte ainult mina
Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha.
Jälle kukub asju diivanite taha.
Liikumatult istun iseenda süles,
pole mingit soovi võtta asju üles.
Raamat. Ei ma ava.
Vihik. Ka ei sulge.
Hirm on see, kui enam kartagi ei julge,
kui on ühes päevas kümneid kordi surdud.
Ära ole ülbe, nii ka sina murdud.
Kelle sahtliprahti turule ma tõin?
Oma. Vaevast lahti. Trummi lõhki lõin.
Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused
sääl, kus rahvahulgad lustijanused.
Sääl, kus Läänemere lained randusid...
sinna Lustivere mehed mandusid.
Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha.
Jälle kukub asju diivanite taha.
Juhan Viiding
Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha.
Jälle kukub asju diivanite taha.
Liikumatult istun iseenda süles,
pole mingit soovi võtta asju üles.
Raamat. Ei ma ava.
Vihik. Ka ei sulge.
Hirm on see, kui enam kartagi ei julge,
kui on ühes päevas kümneid kordi surdud.
Ära ole ülbe, nii ka sina murdud.
Kelle sahtliprahti turule ma tõin?
Oma. Vaevast lahti. Trummi lõhki lõin.
Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused
sääl, kus rahvahulgad lustijanused.
Sääl, kus Läänemere lained randusid...
sinna Lustivere mehed mandusid.
Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha.
Jälle kukub asju diivanite taha.
Juhan Viiding
September 23, 2013
Rüõütle
Käisin seda tüdrukut kunagi Sõpruses kuulamas ja oli imeline.
Ise laulda on ka imeline, ma ei tea üldsegi, mida ma oskan ja mida mitte.
Aga nii tore on oma häälega muusikat teha.
September 22, 2013
Dream of dragons
Dream of dragons and dream of songs, onwards, sunwards, ho!
A fox went swimming in an autumn lake,
forever red and gold,
the water was black, the water was meek,
winter's never felt so old
A fox went swimming in an autumn lake,
forever red and gold,
the water was black, the water was meek,
winter's never felt so old
September 18, 2013
Päike paistab
VIHMA SAJAB
– Minu meelest sajab vihma, aga tegelikult vihma ei saja.
– Kas sa arvad, et vihma sajab, aga nõustud, et tegelikult ei saja?
– Jah.
Minu meelest sajab vihma, aga ma tean, et eksin.
– Kust sa seda tead?
– Asi pole üldse selles. Asi on selles: minu meelest sajab vihma,
aga ma eksin.
– Kes väidab, et sa eksid?
– Mina ise.
– Aga kui sa oma arust eksid, et vihma sajab,
kui sa ise tead, et sa eksid, et vihma sajab,
miks siis sinu meelest sajab vihma?
Vasta ausalt.
– Kas vihma sajab?
– Ei.
– No näed ju ise!
– Ma näen, et vihma ei saja. Aga ma ei saa aru, kuidas sina saad
öelda, et sinu meelest sajab vihma,
ja kuidas sa saad
samal ajal väita, et su arvamus on ekslik. Mina lihtsalt
ei usu seda.
– Ma arvan, et minu meelest sajab vihma, ja arvan teadvat, et vihma ei saja.
– Olgu pealegi.
– Kui ma arvan, et ma oma arust nii arvan, siis ma arvangi nii.
– Olgu pealegi.
– Mitte keegi ei arva et, ja samal ajal ka et ei.
– Et mida? Et mida ei?
– Mida tahes: näiteks seda, et vihma sajab.
– No olgu.
– Kui ma arvan, et ma ekslikult arvan, et vihma sajab,
teisisõnu, et vihma niikuinii sajab, isegi siis, kui ei saja,
võib sellest järeldada, et ma oma arust arvan, et vihma sajab,
ja ühtlasi ka järeldada, et tegelikult vihma ei saja,
ja sellest võibki järeldada, et ma ühtaegu arvan, et vihma sajab
ja et tegelikult vihma
ei sajagi. Aga kuna keegi pole kunagi samaaegselt arvanud, et vihma sajab
ja et vihma ei saja, siis on see võimatu, et ma arvaks,
et minu meelest vihma sajab,
teades ise suurepäraselt, et vihma ei saja.
– Tõepoolest.
– Ja ometi arvan ma nõnda.
– No mida sa õieti arvad?
Igatahes, vihma sajab.
Jacques Roubaud
Prantsuse keelest Hasso Krull
Ninnikust
– Minu meelest sajab vihma, aga tegelikult vihma ei saja.
– Kas sa arvad, et vihma sajab, aga nõustud, et tegelikult ei saja?
– Jah.
Minu meelest sajab vihma, aga ma tean, et eksin.
– Kust sa seda tead?
– Asi pole üldse selles. Asi on selles: minu meelest sajab vihma,
aga ma eksin.
– Kes väidab, et sa eksid?
– Mina ise.
– Aga kui sa oma arust eksid, et vihma sajab,
kui sa ise tead, et sa eksid, et vihma sajab,
miks siis sinu meelest sajab vihma?
Vasta ausalt.
– Kas vihma sajab?
– Ei.
– No näed ju ise!
– Ma näen, et vihma ei saja. Aga ma ei saa aru, kuidas sina saad
öelda, et sinu meelest sajab vihma,
ja kuidas sa saad
samal ajal väita, et su arvamus on ekslik. Mina lihtsalt
ei usu seda.
– Ma arvan, et minu meelest sajab vihma, ja arvan teadvat, et vihma ei saja.
– Olgu pealegi.
– Kui ma arvan, et ma oma arust nii arvan, siis ma arvangi nii.
– Olgu pealegi.
– Mitte keegi ei arva et, ja samal ajal ka et ei.
– Et mida? Et mida ei?
– Mida tahes: näiteks seda, et vihma sajab.
– No olgu.
– Kui ma arvan, et ma ekslikult arvan, et vihma sajab,
teisisõnu, et vihma niikuinii sajab, isegi siis, kui ei saja,
võib sellest järeldada, et ma oma arust arvan, et vihma sajab,
ja ühtlasi ka järeldada, et tegelikult vihma ei saja,
ja sellest võibki järeldada, et ma ühtaegu arvan, et vihma sajab
ja et tegelikult vihma
ei sajagi. Aga kuna keegi pole kunagi samaaegselt arvanud, et vihma sajab
ja et vihma ei saja, siis on see võimatu, et ma arvaks,
et minu meelest vihma sajab,
teades ise suurepäraselt, et vihma ei saja.
– Tõepoolest.
– Ja ometi arvan ma nõnda.
– No mida sa õieti arvad?
Igatahes, vihma sajab.
Jacques Roubaud
Prantsuse keelest Hasso Krull
Ninnikust
Ookeani aktiivse ääre situatsioon
Millest ei tule üldse juttu, aga see annab maigu maateadusest, kus ma sellele mõtlesin. Koos väikeste unelainetega, milles avastasin ennast kõnelemas võõrais keelis, näiteks ütlemas kellelegi ei-tea-kellele "Ära lukka!" (nagu lauses "Don't look!")
Lisaks valisin võimalikeks pealkirjadeks:
* Sekundaarne riftistumine
* Faralloni laam (ilus nimi)
* Terreinid (kõlab ka täitsa hästi. nagu pasta)
ja minu eriline lemmik, puhtkõlaliselt ja mõeldes metafüüsikale jt metadele:
* Metabentoniidid
Aga mitte valesti aru saada, maateadus meeldib mulle küll.
Täna hommikul otsustas kass, et parim viis kas mind ärkamast hoida või mind äratada (või ehk uue päeva puhul tervitada) oleks mulle pähe heita ja hakata keelega mu juukseid pesema. Mul on tunne, et ta küüntega kammis ka. Igatahes iga kord, kui ma pea eest ära tõstsin, hakkas ta käpaga mu pealaege patsutama. Kenasti pehmelt. Ei teagi, kas armas või häiriv, tähendab, kuigi üldiselt on ta väga armas. Võib-olla ärkan homme juba patsidega.
Lisaks valisin võimalikeks pealkirjadeks:
* Sekundaarne riftistumine
* Faralloni laam (ilus nimi)
* Terreinid (kõlab ka täitsa hästi. nagu pasta)
ja minu eriline lemmik, puhtkõlaliselt ja mõeldes metafüüsikale jt metadele:
* Metabentoniidid
Aga mitte valesti aru saada, maateadus meeldib mulle küll.
Täna hommikul otsustas kass, et parim viis kas mind ärkamast hoida või mind äratada (või ehk uue päeva puhul tervitada) oleks mulle pähe heita ja hakata keelega mu juukseid pesema. Mul on tunne, et ta küüntega kammis ka. Igatahes iga kord, kui ma pea eest ära tõstsin, hakkas ta käpaga mu pealaege patsutama. Kenasti pehmelt. Ei teagi, kas armas või häiriv, tähendab, kuigi üldiselt on ta väga armas. Võib-olla ärkan homme juba patsidega.
Kassid valitsevad maailma -
mina igatahes olen lootusetult nende käpa all.
September 16, 2013
Bewilderment
Äärelinn, mis on
sama elegantne kui Pariisi uhkeim tänav, on täidetud helendavast õhust.
Demokraatlik element ulatub siin paarisaja hingeni. Majad ei asetse reastikku; linn jätkub kummaliselt veel põldude vahelgi, “Krahvkonnas”, mis hõlmab
metsade ja suurepäraste istanduste igavest Õhtumaad, kus metslastest aadlikud
jahivad omaloodud valguses perekonnapärimusi.
Rimbaud “Villes”
("Illuminatsioonidest") omatõlge
September 15, 2013
Sounds like French
L'automne déja! - Mais pourquoi
regretter un éternel soileil, si nous
sommes engagés à la decouverte de la
clarté divine, - loin des gens qui
meurent sur les saisons
Rimbaud "Mõrvad põrgus/Illusioonid" lk 86
Umbkaudu (ja ma tean, et mittte päris korrektselt):
(On juba sügis! - aga milleks
igatseda igavest päikest, kui me
püüdleme jumaliku selguse poole, -
kaugel inimestest
kes surevad aastaaegade kätte.)
Boonuspunktina suutsin üle tüki aja à peale õigetpidi märgi saada.
Klaviatuur on imeline!
Metsikused
All Woods Must Fail
O! Wanderers in the shadowed land
Despair not! For though dark they stand,
All woods there be must end at last,
And see the open sun go past:
The setting sun, the rising sun,
The day's end, or the day begun.
For east or west all woods must fail.
Despair not! For though dark they stand,
All woods there be must end at last,
And see the open sun go past:
The setting sun, the rising sun,
The day's end, or the day begun.
For east or west all woods must fail.
J. R. R. Tolkien
Skviör-skviör *
Mõelda vaid, kõik aastad olen vanaema aknast ja aias linde vaadanud ja ma isegi ei teadnud, et noored kuldnokad sügisel selliseks täpiliseks lähevad. Vaatan täna õue, igavene sidistamine käib, ja mõtlen, mis linnud need küll on? Vaatan oma truust "Eroopa linnud" raamatust järele - kuramuse kuldnokad!
Kaks tükki sõid puu all õuna, kord ligi hüpates, siis teist ära ajades, ikka ühelt poolt nokatäis ja teiselt poolt nokatäis ja siis kukkus järsku puu otsast, kus osa parvest rahmeldas, üks õun potsti alla selle õuna pihta, mida nad näkitsesid. Ja ära nad tiivavurinal lendasidki. Ajas naerma küll.
* "Euroopa lindude" järgi kuldnoka kutsehüüd. Kas nad neid rootsi keelest ikka tõlgivad?
Peoleo hüüab näiteks füho-fihi-jüüo, kui olete kunagi mõelnud, kes sellist häält teeb.
September 14, 2013
Sweetheart
"I have never been this high in the air, by the Hands Beneath the Waters, I have never been this high in society! My lord and lady, pardon me, if I cling to you both like a drowning man."
("The lies of Locke Lamora", Scott Lynch, p 455)
Meenutab natuke ka ülikooli esmapäevi.
(Olgu jumalad armulised) (aga tegelikult on tore) (küll on ilmas palju inimesi)
("The lies of Locke Lamora", Scott Lynch, p 455)
Meenutab natuke ka ülikooli esmapäevi.
(Olgu jumalad armulised) (aga tegelikult on tore) (küll on ilmas palju inimesi)
Chaos carolinense
Läks jälle lahti kool ja kool ja kool (üks kooliluuletus eelmises postituses, kes kella vaatab näeb, et kirjutasin need siin korraga) ja kuigi tahtsin blogi käima saada augusti lõpus pole seni olnud jaksu kirjamõelda. Haruldane lausa.
Chaos carolinense on üks vahva nimega amööb. Karolingide kaos? Aga ega ma ladina keelest suurt mõika, ainult nii palju kui teisi keeli kaudu tuleb. Vihmaladinaga on teised lood. Aga õnneks vihma ei saja.
Küll aga on praegu on paras kaos. Mistap.
Gaimani lugemise sekundaarne kasu: kuuleb igasugustest lugudest
Konverentsil
A man is asking us: where does the world move?
He has checkered pants
and the blackboard is actually green
on the green wall
On it have been written all numbers, all words
all meanings, songs, perhaps a novel
many untruths
many no-one-knows-if-truths
But now it's clean and green, wiped off
undone,
covered with phantoms of speech
tales
fishfins
clothespins
The story right now told is this:
PRODUCTIVE FISH SWIM BACKWARDS
IN THE GENES OF MOUNTAINTOPS
Üks istumine, 14.09
He has checkered pants
and the blackboard is actually green
on the green wall
On it have been written all numbers, all words
all meanings, songs, perhaps a novel
many untruths
many no-one-knows-if-truths
But now it's clean and green, wiped off
undone,
covered with phantoms of speech
tales
fishfins
clothespins
The story right now told is this:
PRODUCTIVE FISH SWIM BACKWARDS
IN THE GENES OF MOUNTAINTOPS
Üks istumine, 14.09
Subscribe to:
Posts (Atom)