Päike paistab

VIHMA SAJAB


– Minu meelest sajab vihma, aga tegelikult vihma ei saja.
– Kas sa arvad, et vihma sajab, aga nõustud, et tegelikult ei saja?
– Jah.
   Minu meelest sajab vihma, aga ma tean, et eksin.
– Kust sa seda tead?
– Asi pole üldse selles. Asi on selles: minu meelest sajab vihma,
   aga ma eksin.
– Kes väidab, et sa eksid?
– Mina ise.
– Aga kui sa oma arust eksid, et vihma sajab,
   kui sa ise tead, et sa eksid, et vihma sajab,
   miks siis sinu meelest sajab vihma?
   Vasta ausalt.
– Kas vihma sajab?
– Ei.
– No näed ju ise!
– Ma näen, et vihma ei saja. Aga ma ei saa aru, kuidas sina saad
  öelda, et sinu meelest sajab vihma,
  ja kuidas sa saad
  samal ajal väita, et su arvamus on ekslik. Mina lihtsalt
  ei usu seda.

– Ma arvan, et minu meelest sajab vihma, ja arvan teadvat, et vihma ei saja.
– Olgu pealegi.
– Kui ma arvan, et ma oma arust nii arvan, siis ma arvangi nii.
– Olgu pealegi.
– Mitte keegi ei arva et, ja samal ajal ka et ei.
– Et mida? Et mida ei?
– Mida tahes: näiteks seda, et vihma sajab.
– No olgu.
– Kui ma arvan, et ma ekslikult arvan, et vihma sajab,
   teisisõnu, et vihma niikuinii sajab, isegi siis, kui ei saja,
   võib sellest järeldada, et ma oma arust arvan, et vihma sajab,
   ja ühtlasi ka järeldada, et tegelikult vihma ei saja,
   ja sellest võibki järeldada, et ma ühtaegu arvan, et vihma sajab
   ja et tegelikult vihma
   ei sajagi. Aga kuna keegi pole kunagi samaaegselt arvanud, et vihma sajab
   ja et vihma ei saja, siis on see võimatu, et ma arvaks,
   et minu meelest vihma sajab,
   teades ise suurepäraselt, et vihma ei saja.
– Tõepoolest.
– Ja ometi arvan ma nõnda.

– No mida sa õieti arvad?

   Igatahes, vihma sajab.


Jacques Roubaud
Prantsuse keelest Hasso Krull
Ninnikust