Ookeani aktiivse ääre situatsioon

Millest ei tule üldse juttu, aga see annab maigu maateadusest, kus ma sellele mõtlesin. Koos väikeste unelainetega, milles avastasin ennast kõnelemas võõrais keelis, näiteks ütlemas kellelegi ei-tea-kellele "Ära lukka!" (nagu lauses "Don't look!")

Lisaks valisin võimalikeks pealkirjadeks:

* Sekundaarne riftistumine
* Faralloni laam (ilus nimi)
* Terreinid (kõlab ka täitsa hästi. nagu pasta)
ja minu eriline lemmik, puhtkõlaliselt ja mõeldes metafüüsikale jt metadele:
* Metabentoniidid

Aga mitte valesti aru saada, maateadus meeldib mulle küll.


Täna hommikul otsustas kass, et parim viis kas mind ärkamast hoida või mind äratada (või ehk uue päeva puhul tervitada) oleks mulle pähe heita ja hakata keelega mu juukseid pesema. Mul on tunne, et ta küüntega kammis ka. Igatahes iga kord, kui ma pea eest ära tõstsin, hakkas ta käpaga mu pealaege patsutama. Kenasti pehmelt. Ei teagi, kas armas või häiriv, tähendab, kuigi üldiselt on ta väga armas. Võib-olla ärkan homme juba patsidega.

Kassid valitsevad maailma -

mina igatahes olen lootusetult nende käpa all.