Klaaside võlu,
some say, on kildudes. Nähes klaasi kujutlen seda söödavat, ilma
vere või valuta, nagu valgusetükke, nagu päikesekilde. Kuigi kuidas saab klaas hammaste all
puruneda, pole ma kunagi aru saanud. Kolme r-iga
vanuses tantsitakse sardiini. Jalad pole enam seismisest väsinud.
Mitteseismiline ilm. Kus on seismiliste tõugete epitsenter? Ta teab. Tema
teab kõike. Keegi peab ometi teadma - ei saa aksepteerida teadmiste jaotumist
ühtlaselt kõigile pinnalaotuseile. Eriti sellele ile-le. Ile. Saar.
Saarvahel. Vahtraokste teravatipulised vateeritud nooled sihivad me õunte südant. Me murrame südameid. Me murrame
õunasüdameid, olles neid enne viimase piirini purenud. Nad mitte ei piiksatagi.
Just see
tähendab. Seda.
Kirjutasin kunagi eelmisel sügisel, ma mäletan küll, see oli PÖFFi aegu ja aeg oli teistmoodi. Aga ka selles sügises on mainitud klaaside söödavust ja ka selles sügises on lakkamatult õunasüdameid murtud. Mina neid ei söö. Aga ma olen saanud õunu mitmetest aedadest ja armastan neid endistviisi.
Täna on Tartus üks heailus päev.
Eile oli ka.
Ja üleeile oli ütlemata huvitav.
Kogu maailm on täis põnevida asju ja kahjuks takisteid, hetkel nimega kontrolltööd. Ja Doctor Who. Üks neid armsaid takistajaid. Kuigi siin tekib küsimus kumb kumba takistab? Ja uni tuleb ka, ka uni tuleb.
Kirjutasin kunagi eelmisel sügisel, ma mäletan küll, see oli PÖFFi aegu ja aeg oli teistmoodi. Aga ka selles sügises on mainitud klaaside söödavust ja ka selles sügises on lakkamatult õunasüdameid murtud. Mina neid ei söö. Aga ma olen saanud õunu mitmetest aedadest ja armastan neid endistviisi.
Täna on Tartus üks heailus päev.
Eile oli ka.
Ja üleeile oli ütlemata huvitav.
Kogu maailm on täis põnevida asju ja kahjuks takisteid, hetkel nimega kontrolltööd. Ja Doctor Who. Üks neid armsaid takistajaid. Kuigi siin tekib küsimus kumb kumba takistab? Ja uni tuleb ka, ka uni tuleb.
No comments:
Post a Comment